Pőhikiri
 
1. Üldsätted
1.1. Sihtasutuse nimi on Tiigrihüppe Sihtasutus, inglisekeelse tõlkena kasutatakse nime Tiger Leap Foundation.
1.2. Sihtasutuse asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Sihtasutus on asutatud määramata tähtajaks.
2. Sihtasutuse eesmärgid
2.1. Sihtasutuse eesmärkideks on:
2.1.1. Eesti haridussüsteemi arengule kaasaaitamine infotehnoloogiliste uuenduste levitamise kaudu;
2.1.2. infoühiskonna idee, sellega seotud nõuete ja vajaduste teadvustamine;
2.1.3. rahvusliku ja rahvusvahelise vaimse ja materiaalse ressursi koondamine ja selle suunamine Eesti haridussüsteemi kaasajastamisse ning avatud õpikeskkonna loomisesse.
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Sihtasutus:
2.2.1. korraldab Tiigrihüppe programmi rahastamist ja läbiviimist koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga;
2.2.2. algatab, finantseerib ja viib läbi konkursse ning kaasfinantseerib Eesti haridussüsteemi   kaasajastamisega seotud projekte;
2.2.3. koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga osaleb Tiigrihüppe programmi edasiarendamisel ja täiendamisel;
2.2.4. asutab uusi juriidilisi isikuid;
2.2.5. teeb koostööd teiste isikutega Sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks;
2.2.6. teeb muid toiminguid, mis ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega.
3. Sihtasutuse juhtimine
3.1. Sihtasutuse juhtorganid on Nõukogu ja Juhatus.
Nõukogu
3.2. Nõukogu on Sihtasutuse tegevust kavandav organ, kes suunab Sihtasutuse juhtimist ning teostab järelvalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
3.3. Nõukogu pädevusse kuulub:
3.3.1. Juhatusele volituste andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest:
3.3.2. Juhatuse liikmetega lepingute sõlmimine;
3.3.3. Sihtasutuse sisekorraeeskirja kinnitamine;
3.3.4. Põhikirja muutmine, kui asutajad ei jõua põhikirja muutmises kokkuleppele;
3.3.5. Sihtasutuse iga-aastaste tegevuseesmärkide kinnitamine;
3.3.6. Sihtasutuse majandusaasta aruande ja eelarve kinnitamine;
3.3.7. muude Sihtasutuse tegevusega seotud küsimuste otsustamine.
3.4. Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus:
3.4.1.vsaada Juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta, nõuda Juhatuselt tegevusaruannet, aastaeelarve täitmise aruannet ja bilansi koostamist;
3.4.2. tutvuda kõigi Sihtasutuse dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
3.5. Nõukogu liikmeil on õigus osaleda Juhatuse istungeil.
3.6. Nõukogul on 7 liiget. Nõukogu liikmed määrab haridusminister kui riigi poolne asutajaõigusi teostav isik järgmiselt:
3.6.1. riigipoolsete esindajatena 4 liiget, nende seas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler;
3.6.2. koolipidajate/omanike esindaja;
3.6.3. koolijuhtide esindaja;
3.6.4. õpetajate esindaja.
3.7. Nõukogu liikmed valivad endi seast Nõukogu esimehe, kelle volitused kestavad kolm aastat. Nõukogu esimees korraldab Nõukogu tegevust.
3.8. Nõukogu liikmete volitused kestavad kolm aastat. Kõigi Nõukogu liikmete volitused lõpevad Sihtasutuse lõpetamisel. Nõukogu liikme kutsub tagasi teda nimetanud asutaja.
3.9. Nõukogu esimehe ja tema liikmete tööd tasustatakse vastavalt koosolekul osalemisele.
3.10. Nõukogu tööd reguleerib Nõukogu poolt kinnitatud kodukord.
3.11. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku kui seda nõuab Nõukogu liige, Juhatus või audiitor.
3.12. Koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 Nõukogu liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud juhul, kui otsus puudutab muudatusi põhikirjas või Sihtasutuse lõpetamist, mille poolt peavad hääletama kõik Nõukogu liikmed.
3.13. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata elektroonselt, kui otsuse poolt hääletavad ühe kalendrikuu jooksul kirjalikult kõik Nõukogu liikmed.
3.14. Nõukogu koosolekud protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtnud nõukogu liikmed.
Juhatus
3.15. Juhatus on Sihtasutuse täidesaatev organ, kes esindab Sihtasutust suhetes kolmandate isikutega. Juhatus organiseerib ja korraldab Nõukogu poolt kehtestatud korras:
3.15.1. Sihtasutuse vahendite kasutamist, majandustegevust ja raamatupidamise arvestust;
3.15.2. aruandlust ja jooksvat asjaajamist;
3.15.3. Sihtasutuse nimel lepingute sõlmimist ja volituste andmist;
3.15.4. projektikonkursse ja jooksvat kontrolli projektide üle;
3.15.5. muude Tiigrihüpe programmi elluviimisega seotud ülesannete täitmist.
3.16. Juhatus on kohustatud järgima Nõukogu korraldusi.
3.17. Juhatus koosneb ühest kuni kolmest liikmest, kelle volitused kehtivad 4 aastat. Juhatuse liikmete arvu suurendamise, uute liikmete määramise ja Juhatuse tagasikutsumise otsustab Nõukogu.
3.18. Juhatusel on õigus esindada Sihtasutust kõigis õigustoimingutes Nõukogu poolt kehtestatud ulatuses.
3.19. Juhatuse liikmele makstakse tema ülesannete täitmise eest tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse kindlaks juhatuse liikme lepingus.
3.20. Juhatus peab esitama Nõukogule vähemalt kord kvartalis ülevaate Sihtasutuse tegevusest ja majanduslikust seisundist.
4. Välis- ja siseaudit
4.1. Sihtasutuse majandusaasta aruandeid kontrollib sihtasutuse audiitor ja Nõukogu poolt üheks tegevusaastaks nimetatud välisaudiitor. Nõukogu määrab ka välisaudiitori tasustamise korra. Välisaudiitori tagasikutsumise otsustab Nõukogu.
4.2. Juhul kui Sihtasutuse riigieelarvest saadud tulud majandusaasta jooksul ületavad 25 miljonit krooni või tulud kokku 50 miljonit krooni, moodustab Nõukogu auditikomitee, kes analüüsib välisaudiitori töö tulemusi ning esitab omapoolsed arvamused Nõukogule, andes ühtlasi hinnangu välisaudiitori sõltumatusele.
5. Sihtasutuse vara ja selle kasutamine
5.1. Sihtasutuse vara moodustamise allikateks on:
5.1.1. asutajate poolt üleantav raha ja muu vara;
5.1.2. riiklikud eraldised;
5.1.3. fondidest ja abiprogrammidest saadavad eraldised;
5.1.4. sihtotstarbelised annetused ja eraldised;
5.1.5. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetused ja sponsortoetused;
5.1.6. muud allikad.
5.2. Annetused ja eraldised võivad olla rahalised või varalised.
5.3. Sihtasutusele üleantud rahalised vahendid kantakse üle Sihtasutuse pangakontole. Raha ja muu vara üleandmist tõendab Sihtasutuse Juhatus oma allkirjaga.
5.4. Vara kasutatakse Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Vara käsutajaks on Nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses Juhatus.
5.5. Juhatus korraldab raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõpust.
6. Sihtasutuse põhikirja muutmine
6.1. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võivad asutajad või Nõukogu põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, muutmata sealjuures Sihtasutuse eesmärke.
6.2. Asutajad võivad põhikirja muuta ühise otsuse alusel, järgides p.6.1. sätestatut. Asutajad kutsub kokku Juhatus.
6.3. Asutajate kokkukutsumise teade avaldatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning asutajatele saadetakse nende poolt näidatud aadressil kirjalikud teated vähemalt kaks nädalat  enne vastava koosoleku toimumist.
6.4. Nõukogu võib põhikirja muuta kui asutajad ei jõua põhikirja muutmises kokkuleppele. Sellisel juhul peavad muutmise poolt olema kõik Nõukogu liikmed.
7. Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine
7.1. Sihtasutuse lõpetamine toimub Nõukogu otsuse alusel, kui selgub, et Sihtasutus ei suuda kaasa aidata Tiigrihüpe programmi elluviimisele. Otsuse poolt peavad hääletama kõik Nõukogu liikmed. Sihtasutus võidakse lõpetada ka muul seaduses ettenähtud alusel. Sihtasutust ei või lõpetada ilma haridus- ja teadusministri nõusolekuta, kes on eelnevalt saanud vastavad volitused Vabariigi Valitsuselt.
7.2. Sihtasutuse lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likvideerijateks on Juhatuse liikmed.
7.3. Likvideerijad lõpetavad Sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja esitavad avalduse Sihtasutuse registrist kustutamiseks.
7.4. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara läheb üle Eesti Vabariigile, kes peab seda kasutama vastavalt Sihtasutuse eesmärkidele.
7.5. Sihtasutuse ühinemine või jagunemine toimub seadusega sätestatud korras.
Põhikiri on Tiigrihüppe Sihtasutuse nõukogu poolt vastu võetud 12. aprillil 2006.a.